Cavetown õpib „Running With Scissors“ raamatus aktsepteerima, et risk on kõiges./

Robin Skinner on olnud alati kindel oma proovitud ja tõestatud lähenemistes. Inglise muusik, keda rohkem tuntakse nime all Cavetown, tunnistab seda ise kõige esimesena.

Kui ta leiab muusika loomiseks sobiva rutiini, võtab ta selle omaks ja keeldub tegemast mingeid muudatusi. Lõppude lõpuks – kui see on varasemalt osutunud heaks meetodiks, miks siis riskida ja stsenaariumist välja minna, eks? 

„Ma arvan, et ma kipun kergesti oma harjumustesse jääma – leian ühe töötava meetodi ja kõhkleme liiga suurelt väljaspool piire liikumast. Nii et pikka aega loonud ma muusikat samamoodi: üksi oma magamistoas (või hiljem oma garaažist stuudios, aga sama vibe),“ rääkis ta Rapplerile e-kirja teel intervjuus.

Aga mitte seekord. 

Cavetown avaldas just oma kaua oodatud albumi „Running With Scissors“ ja see on tõestanud, et tegu on riskide võtmise meistriklassiga. 

Varajased pilgud

„Running With Scissors“ oli üsna pikk ootamine. See on artisti esimene täispikk album enam kui kolme aasta jooksul ning kuulajad said sellest väikeste portsjonitena kuulda järk-järgult singlite vormis 2025. aasta jooksul.

Üks lugu, mis avaldati enne albumi ilmumist, oli „Tarmac“, mille Cavetown oli algselt kirjutanud koos iiri artisti Orla Gartlandiga.

„Ma arvasin, et kirjutasin seda algselt „Worm Food“ jaoks või ehk „Little Vice“ jaoks, kuid mingil hetkel unustasin selle täielikult, kuni leidsin projekti faili, olles keset „Running With Scissors“ kirjutamist. Nii saime [Orla ja mina] Cambridge’is oma stuudios uuesti kokku, et lõpetada see, mille olime alustanud!“ jagas ta.

Juba laulu kuulates saate aimu kahest artisti isikupärast helilisest stiilist – Orla kummist silla taga asuvast kitarrist ja Cavetowni karmist, ent samas unistavast vokaalist. See oli lihtne osa. Väljakutse seisnes hoopis selles, mida nad soovisid lüürika poolt öelda. Kui „Tarmac“ oli oma puhtaimas vormis, koosnes see obsessiivsete ja pealetungivate mõtete segust, kuni Orla ja Cavetown lõpuks leidsid ideaalse loo, mida nad soovisid edasi anda: oma tuurikogemuse.

Video mängimine

„Tahtsime jäädvustada emotsioonide äärmusi – intensiivset rõõmu, suurt stimulatsiooni ja suurt stressi, mis kaasnevad lavale astumisega, samal ajal kui kodumaale naasmine toob kaasa vaikuse, mis võib viia meie mõtetes keerdkäikudesse,“ jagas Cavetown.

Laulus uurivad nad selliseid mõtteid ja küsimusi nagu: „Minu elu parim kogemus on möödas“, „Mis siis, kui ma ei näe enam kunagi oma tuurikollektiivi?“, „Mida ma nüüd peaksin tegema?“

„Hoolimata sellest, et tuuritamine on nišikogemus, arvan, et sarnaseid segaseid tundeid võib tekkida paljudele inimestele pärast midagi nii suurt ja igapäevaelust erinevat,“ lisas Cavetown.

Selge on see, et koostöö on „Running With Scissors“ südameks – ja Cavetown pani enda ideed tõsiselt proovile, et see võimalik oleks.

„Ma hoidsin oma muusikat väga hooldatuna ja pidasin ennast liiga kangekaelsena, et edukalt koostööd teha, kuid selle albumi jaoks tahtsin proovida ja tõestada, et ma eksin. Ma olen endiselt hooldaja, kangekaelne ja perfektsionist, kuid suutsin protsessi käigus tutvuda produtsentidega ja õppida uusi oskusi. Lasin neil aidata juhatada minu protsessi, julgustada mind, kui tundsin end frustratsioonis, ja nõustada mind, kui tundsin end segaduses,“ rääkis ta.

„Arvan, et ma poleks suutnud end muusikaliselt uuele tasemele viia, kui ma ei oleks saanud koostööd teha mõnede tõeliselt imeliste inimestega, ja usun, et nad andsid mulle ka enesekindlust mõista, et ma olen ikkagi hea muusika loojana, isegi kui iga idee ei sündinudki minu peas,“ lisas ta.

See ei ole ainult „Tarmac“, vaid ka laulus „Sailboat“, kus ta laulab koos ameerika artisti Chloe Moriondoga, kelle pehme heliline identiteet sulandub Cavetowni omaga, luues armastuslaulu, mis viib kuulajad läbi sõpruse, hirmude ja emotsionaalse haavatavuse kõigi nende üheskoos.

Video mängimine

Ärge kartke kukkuda

Kui on midagi, mida võib „Running with Scissors“ kogu ulatuses välja tuua, siis see, et see võimaldab meil jälgida Cavetowni isiklikku protsessi, kus ta õpib usaldama ennast, kui ta liigub edasi täiskasvanueas.

„Ma veetsin pikka aega (ja jätkan seda teatud määral) püüdes ennast hoida tagasi riskide võtmisest, kartes haiget saada. Vaadates, kuidas mu perekond uutesse eluetappidesse liigub, mõtiskledes oma lapsepõlve ja selle üle, kuidas inimesed minu ümber on muutunud, olen ma mõistnud, et risk on igas asjas,“ rääkis 27-aastane artist Rapplerile.

Sageli öeldakse meile, et ärge jooge kääridega, et te ei vigastaks ennast või kedagi teist oma lähikonnas. Kuid Cavetown ei võta seda klassikalist nõuannet kuulda. Selle asemel teeb ta täpselt vastupidist.

„See mõte takistab mind nägemast, et ma võin usaldada ennast. Ma võin usaldada, et ma ei komista või kukun ohutult, kui ma seda teen. Ma võin usaldada, et ma suudan ennast parandada, kui ma teen vea, ja see ei tähenda, et see on maailma lõpp või et ma olen halb inimene, kui ma libastun,“ selgitas ta.

Elu kasvamine on hirmutav, kuid Cavetown võtab seda kõike rahulikult. Pigem on ta olnud oma kuulajatele lohutuse sümboliks, eriti noortele queer-inimestele ja artistidele, kes võitlevad oma identiteedi leidmisega.

„See, kuidas sa praegu tunned, on ok. Sa ei pea võitlema valu ja kurbuse ning viha tundmistega, mis võivad tekkida, kui sa mõistad, kes sa oled. Lubage endal tunda ja lubage endal ka vabaneda – olgu teil sõber, kellega rääkida, või kunstiteos, mida teha, või lemmikloom, kellele oma pahameelt välja öelda. Esimene samm selleks, et tunda end hästi, on anda endale luba ja kaastunne tunda halba,“ soovitas ta.

Cavetown viib oma kunstnikutee selgelt kaugemale ja laiemalt ning tema kuulajad liiguvad temaga koos. Loodetavasti õpib igaüks, kes kuulab „Running With Scissors“-i, usaldama protsessi ja mitte kartma kukkuda. – Rappler.com

Cavetown esineb Manilas 18. veebruaril SM North EDSAs Skydome'is Quezon City's oma „Running With Scissors“ tuuril.