Pärast krüptovaluutaturgude järsku langust avaldas ökonomist Alex Krüger põhjaliku analüüsi viimase tagasilöögi põhjustest.

Krüger väitis, et turu hoogsa languse taga ei olnud mitte üksainus faktor, vaid hoopis struktuursete ja makromajanduslike elementide kombinatsioon.

Vastavalt Krügeri arvamusele algas protsess järsu müügitahutusega, mida ta kirjeldas kui „10. oktoobri massakrit“. Sellele järgnes intensiivne eufooria periood, mis asendas liigse optimismi, mille olid tekitanud „Digital Asset Treasures (DAT)“ mudelid – strateegiad krüptovaru hoidmiseks ettevõtete bilanssides – ning see nõrgendas turgu. Lisaks survestas likviidsust USA justiitsministeeriumi (DoJ) süüdistus, millega Cambodža baasil tegutsev Prince Group’i vastu esitati, mis põhjustas mõnede suuremahuliste rahavoogude pöördumise tagasi.

Krüger väitis, et kvantarvutite teemalisi arutelusid on viimasel ajal liiga palju ja seda riski ei tohi ignoreerida, rõhutades, et see on „reaalne“. Samuti märkis ta, et tehisintellekti tohutud võimalused tõmbavad kapitali, talenti ja isegi kaevandamisvõimekrüptovaluutadelt ära, tekitades olulise võimaluskulu.

Krüger sõnas, et Bitcoini kasvav tajumine „Ameerika varana“ mõjutab samuti nõudluse dünaamikat, märkides, et Hiina investorid, kes olid tooraineturgete tõusu juures olulisel kohal, tunnevad krüptovaluutade vastu varemast vähem huvi. Lisaks väitis ta, et institutsionaalsete investorite ja traditsioonilise finantssektori kasvav domineerimine turul on viinud krüptovaluutad eemale oma „tsüferpunklikust“ ja mässumeelsest tehnoloogilisest identiteedist ning muutunud ETF-keskseks instrumentiks. Ta järeldas, et krüptovaluutad ei ole enam „äärmuslaste ja geniaalsete inimeste ruum“, vaid pigem 401k portfellides sisalduv artikkel.

Seotud uudised: Bitcoin kukkus börsil 55 000 dollarini – nad andsid sellele avalduse

Krüger märkis ka, et Donald Trumpiga seotud poliitilised riskid ning potentsiaalse demokraatide valitsuse vahetusega kaasnevad ebakindlused survestavad samuti hindu. Lisaks ütles ta, et innovatsioon on puudunud, eriti Hyperliquid’i järgses ajastus, ja Solana ökosüsteemi memecoingi buumi kokkuvarisemine on investeerijate usaldust kahjustanud.

Turu ülepakkumine oli samuti üks peamisi probleeme, mida Krüger välja tõi. Viidates CoinMarketCap’i andmetele, mille kohaselt on jälgitavate krüptovaluutade arv jõudnud 29,91 miljonini, väitis ökonomist, et suur osa top 200 tokenist on ülehinnatud ja nende tehnilised graafikud näivad pikka aega moonutatud. Ta väitis ka, et uute tokenite pidev käivitamine lühiajaliste rallide järel põhjustab sageli järskus langusi, kusjuures enamasti teenivad kasumit vaid insaiderinvestorid.

Vastavalt Krügerile on „digitaalse kulla“ narratiivi nõrgenemine ja mõnede aktsiakategooriate, näiteks tarkvaraaktsiate, järsk langus vähendanud ka krüptoturu isu. Ta märkis, et selles keskkonnas näeb iga tõusu korral agressiivsemat müüki, samas kui ostuhuvilised põhjas on oluliselt nõrgenenud.

Makroekspert Krüger märkis, et Kevin Warshi kandidatuur tõi turule uue pöördepunkti, väites, et kuna Warsh on väikeste bilansside pooldaja, on kvantitatiivse leevenduse (QE) ja tootluskõvera kontrolli (YCC) ootused tagaplaanile jäänud ning selle asemel on esile kerkinud hirmud kvantitatiivse karmistamise (QT) ees.

*See ei ole investeerimisnõuanne.

Jätkake lugemist: Mis põhjustas Bitcoini nii suurt langust? Ekspertökonomist loetleb 15 põhjust