Reedel, 6. veebruaril avati Nuukis Kanada uus Gröönimaa konsulaat. Konsulaadi loomine ei olnud uus idee – sellest oli plaanitud juba üle aasta. Ent Politico ajakirjanike Mike Blanchfieldi ja Calder McHughi sõnul omandab konsulaat Donald Trumpi Ühendriikide Gröönimaa liitmisega seotud püüdluste valguses uue tähenduse ning sümboliseerib pinget Trumpi administratsiooni ja Kanada vahel.
Kanada peaminister Mark Carney rõhutas 2026. aasta Maailma Majandusfoorumi (WEF) raames Šveitsis Davosis peetud kõnes, et USA ja oma Põhja-Atlandi Liidu Organisatsiooni (NATO) liitlaste vahel on toimunud „katkestus“. 11. veebruaril avaldatud artiklis rõhutavad Blanchfield ja McHugh, et Nuukis ei ole keegi Carney Davosis esitatud „karmi kõne“ järel „ajastust“ unustanud.
Daanlasest terapeut-psühholoog Peter Mortensen rääkis Politico-le: „Ma räägin siin ülespool rohkem inimestega, kes ütlevad, et meie algne usk, nagu saaksime Ameerika Ühendriike usaldada ja et nad on alati olemas, et nad on maailmas tugev jõud – see on tõesti väga tõsiselt purustatud.“
Mortensen on mures selle pärast, kuidas Trump konsulaadi vastu reageerib, öeldes Politicol: „Donald Trump on nii ettearvamatu, et mis tahes isiklikku solvangut võib ta muuta geopoliitiliseks kriisiks.“
Carney teatas Davosis, et Kanada „seisab kindlalt Gröönimaa ja Taani kõrval ning toetab igati nende ainulaadset õigust otsustada Gröönimaa tuleviku üle“. Blanchfield ja McHugh viitavad, et Kanada on „sammud ees, et astuda teist sammu selles suunas, kui Carney allkirjastab Münchenis toimuval Julgeolekukonverentsil kaitsekoostöö lepingu Taaniga“.
„Tema kõne oli algus sellele, mida juba nimetatakse Carney doktriiniks: välismaal loominguline ja koalitsiooniline tugevus, mis võib kokku lisada istme laua ääres selliste riikidega nagu Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Hiina,“ selgitavad Politico ajakirjanikud. „Ja reedel Gröönimaal panustas Kanada sõna otseses mõttes lipu, seades end geopoliitilisse võitlusse Arktikas.“


