BlackRock kirjeldab visiooni tokeniseeritud fondidest kui Wall Streeti kaasaegsustamise järgmisest etapist

Viimasest aastaselt saadetud kirjas kirjeldab Larry Fink, kuidas tokeniseeritud fondid võivad ümber kujundada globaalseid turgusid, samal ajal kui neil lahendatakse kaasaegses finantssektoris sügavaid struktuurilisi nõrkusi.

Larry Fink seob digitaalsed varad laiemasse kapitalismi ümberkorraldusse

BlackRock’i juhatuse esimees ja tegevjuht Larry Fink kasutas oma aastaselt saadetud aktsionäridele mõeldud kirja, et argumenteerida, et digitaalsed varad ja tokeniseerimine võivad aidata ümber ehitada finantsüsteemi, mis enam ei teeni piisavalt inimesi. Ta hoiatas, et praegune USA mudel on andnud suurimad tulusad juba varade omanikele kuuluvatele majapidamistele, samas kui paljud töötajad jäävad turu kasvust ja pikaajalisest rikkuse loomisest välja.

Finki sõnul toob see jagunemine kaasa suurema väljakutse Ameerika Ühendriikidele, kus kasvav ebavõrdsus, kuhjunev riigivalduse võlg ja nõrk osalus kapitaliturgudel avaldavad survet traditsioonilisele finantssektorile. Lisaks rõhutas ta, et need pinged tekivad just siis, kui majandus peab läbi tegema kulukaid üleminekuid energiatektas, tööstuses ja tehnoloogias, sealhulgas kunstlikus intellektis.

„Kapitalism toimib – lihtsalt mitte piisavalt paljude inimeste jaoks“, kirjutas Fink, esitades oma diagnoosi pigem struktuurimuutuste kutseks kui turgude tagasilükkamisena. Samas rõhutas ta, et lahendus peitub finantsinfrastruktuuri täiustamises ja ligipääsu laiendamises, mitte süsteemi täielikus loobumises.

Kuidas tokeniseerimine võib värskendada turuinfrastruktuuri

Finki ettepanek keskendub tokeniseerimisele ja digitaalsele levitamisele kui tööriistadele, millega anda rohkem inimestele osa majanduskasvust ning muuta turgudet tõhusamaks. Ta väitis, et tokeniseerimine võib värskendada finantsüsteemi „torusid“, muutes investeeringute väljastamise, kauplemise ja globaalse ligipääsu (ka ajavööndite ületamisel) lihtsamaks ja odavamaks.

Aluseks olev mõte on lihtne. Kui varade omandiõigus registreeritakse digitaalsetesse lehteritesse mitte fragmenteeritud vananenud süsteemidesse, võib fondiosa, võlakirja või muu väärtpaberi üleandmine muutuda kiiremaks ja odavamaks. Samuti võivad need samad „torud“ võimaldada peaaegu hetkeseid arveldusi, pidevat salvestust ja investoritele ning regulaatoritele selgemat auditijälge.

Praktikas kirjutas Fink, et reguleeritud digitaalne portfell võib arenedes ületada lihtsad makseteenused ja hakata sisaldama tokeniseeritud võlakirju, börsil noteeritud fondisid (ETF-e) ja osaosalisi huvisid alternatiivsetes varades, näiteks infrastruktuuris või privaatkrediidis. Samas rõhutas ta, et see üleminek peab toimuma selgelt järelevalve all, et kaitsta investorid ja vähendada operatsioonilisi riske institutsioonidel.

Digitaalsed portfellid kui sissepääs kapitaliturule

Suurima potentsiaalse ulatuse illustreerimiseks viitas Fink mobiilfinantsteenuste kõikjalolekule. „Maailma pool elanikkonnast kannab telefonis digitaalset portfelli“, kirjutas ta, rõhutades, kui kiiresti maksetehnoloogia on levinud 2000. aastatest alates. Samas märkis ta, et enamik neist tööriistadest on endiselt piiratud lihtsalt tehingutega, mitte pikaajalisega investeerimisega.

„Et kui sama digitaalne portfell võimaldaks sul pikaajaliselt investeerida laiasse ettevõtete segusse nii lihtsalt, kui saad maksete saatmise“, lisas Fink. Tema arvates võib see muuta igapäevased makseaplikatsioonid reguleeritud digitaalseteks portfellideks, mis pakuvad diversifitseeritud portfelje, tokeniseeritud võlakirju ning strateegiaid, millele on seni ligipääs olnud ainult institutsioonidel.

Selline mudel toetaks ka osaosalist varade omandamist, võimaldades väiksematel säästjatel ligipääsu infrastruktuuriprojektide, privaatkrediidikorpusete või diversifitseeritud aktsiaportfellide väikestele osadele. Samuti usub Fink, et tokeniseerimine võib vähendada arveldusprobleeme ja miinimuminvesteeringute suurusi, vähendades seeläbi kulutusi ja laiendades osalejaskonda ilma regulaatorilise järelevalve ohverdamiseta.

Tokeniseerimine võrrelduna internetiga 1996. aastal

Fink võrreldas praegust tokeniseerimise staadiumi 1996. aasta internetiga, kui varajased võrgud olid juba muutmas kommunikatsiooni, kuid veel ei olnud muutnud kaubandust ja meediat. Ta väitis, et sarnaselt sellele ei asenda tokeniseerimine üleöö traditsioonilist finantssektorit. Siiski võib see järk-järgult ühendada vananenud süsteemid uute digitaalsete „torudega“ ning muuta seda, kuidas varad liiguvad piiride ja platvormide vahel.

Fink ütles, et poliitikute prioriteediks peaks olema selle „silla“ ehitamine võimalikult kiiresti ja turvaliselt. See tähendab selgelt määratletud ostjakaitsesüsteemide, tugevate kontrapoolte riski standardite ja usaldusväärsete digitaalsete identiteetide kontrollimise kehtestamist, et piirata ebaseaduslikku rahandust. Samuti soovis ta regulaatoritel ühendada uued digitaalsete varade regulatsioonid pikaaegsete investorikaitseeskirjadega, mitte kohelda seda sektorit paralleeluniversumina.

Selles raamistikus võimaldaksid tokeniseeritud fondid olemasolevate toodete – näiteks rahaturufondide, võlakirjaportfellide ja aktsia-ETF-de – migreerumist tõhusamale infrastruktuurile. Samas rõhutas Fink, et eesmärk on parandada läbipaistvust, ligipääsu ja vastupidavust, mitte luua spekulatiivseid instrumente, mis on lahti ühendatud reaalmajandusega.

BlackRock’i kasvav digitaalsete varade jalajälg

Kiri rõhutas ka BlackRock’i kiiret laienemist digitaalsetes turgudes. Fink ütles, et firma on selle valdkonna varajases staadiumis juba juhtiv positsioon saavutanud, viidates kirja koostamise ajal ligi 150 miljardi dollari suurusele digitaalsete turgudega seotud varadele. Need eksposuurid hõlmavad tokeniseeritud fondisid, stabiilsete müntide (stablecoins) ja börsil noteeritud struktuure, mis on seotud krüptovaluutatega ja blockchainiga seotud varadega.

BlackRock’i USD Institutional Digital Liquidity Fund (BUIDL) on praegu maailma suurim tokeniseeritud fond, mis peegeldab kasvavat institutsionaalset nõudlust traditsiooniliste instrumentidele põhineva token-põhise ligipääsu järele. Lisaks haldab firma 65 miljardit dollarit stabiilsete müntide reservi ja peaaegu 80 miljardit dollarit digitaalsete varade börsil noteeritud tooteid, kinnistades oma positsiooni üheks juhtivaimaks sillaiks tavapäraste portfellide ja blockchaini-põhiste turgude vahel.

Fink esitas need algatused pikaajalise strateegia osana, mitte lühiajalise „hype-tsükli“ põhjal tehtud panusega. Samas kordas ta, et laiem kasutuselevõtt sõltub interoperatsioonistandarditest, selgetest õiguslikest raamistikest ja investorite haridusest, eriti institutsioonidelt, kellel tuleb hallata keerukaid riski- ja vastavuskohustusi.

Ameerika järgmise majandusliku ülemineku finantseerimine

Iseseisvalt oma tehnoloogilisest optimismist kirjutas Fink palju ka sügavamate stresside kohta Ameerika Ühendriikide finantsüsteemis. Ta hoiatas, et pangad, ettevõtted ja valitsused ei suuda enam kanda kogu koormat, mis on seotud suurte majanduslike üleminekutega, sealhulgas tootmisvõimsuse taastamisega, energiavarude laiendamisega ja kunstlikus intellektis konkureerimisega. Samuti väitis ta, et praegused fiskaalsed trendid muudavad riigile täiendavate riskide kandmise raskemaks.

Seetõttu ütles ta, et rohkem kapitalit peab tulema pikaajalistest investoritest – näiteks pensionifondidest, kindlustusseltsidest ja üksikisikute säästjatest – kõigist neist, kellel on vaja tõhusaid kanaleid produktiivsetesse varadesse. Siin näeb Fink tokeniseeritud fondid ühe viisina, kuidas suunata globaalne sääst infrastruktuuri, puhasenergia ja innovatsiooni suunas, eriti kui neid saab hoida laialdaselt kasutatavates digitaalsetes portfellides.

Ta viitas ka Sotsiaalkindlustusele kui kriitilisele turvavõrgule, mille säilitamiseks võib vajada struktuurilist reformi. Samas soovitas ta, et osa pikaajalisest turu rendist võib aeglaselt süsteemi tugevdada, kui reformid on läbi viidud läbipaistvalt ja madala sissetulekuga saajate jaoks tugeva kaitsega.

Tokeniseerimine kui infrastruktuur, mitte hype

Finki jaoks on tokeniseerimine osa laiemast finantsmehaanika täiustamisest, mitte kitsas panus krüptovaluutadele. Ta kirjeldas seda kui infrastruktuurimuutust, mis võib toetada turvalisemat ligipääsu, paremat hinna ja vastupidavamaid turgusid. Samuti väitis ta, et omandiõiguste digitaalne registreerimine võib vähendada arveldusriski ja suurendada läbipaistvust ilma olemasolevate regulaatoriliste kaitsemeetmete lammutamiseta.

Ühes lõigus esitas ta tokeniseeritud fondid kui viisi, kuidas aidata rohkem inimestel muutuda investeerijateks, mitte vaatlejateks süsteemis, kus tulusad on kogunenud varade omanikele. Samas tunnistas ta, et tehnoloogia üksi ei suuda ebavõrdsust parandada; hariduse, pensionikindlustuse, maksu- ja tööjõupoliitika ümberkorraldamine jääb edasi keskse rolli mängima.

Finki laiem sõnum oli, et finantssektor vajab täiendust, et suudada toime tähendada 21. sajandi väljakutsetega – demograafiliste muutustega, dekarboniseerimisega ja kunstliku intellekti kiire arenguga. Digitaalsed varad ja tokeniseerimine, jõudis ta kokkuvõttes, muutuvad tõenäoliselt selle ümberkorralduse osaks, pakkudes uusi „torusid“ kapitali moodustamiseks, samal ajal kui põhikaitsemechanismid säilib.

Kokkuvõttes esitab kirjast pärit visioon, kus kaasaegne turuinfrastruktuur, tokeniseeritud varafondid ja laiendatud digitaalsete portfellide investeerimine toimivad koos, muutes kapitalismi kaasavamaks, isegi kui traditsioonilised institutsioonid ja kaitsemeetmed jäävad edasi olulisiks.