Türgi kriptovaluutade maksustamise seaduseelnõu tekst avaldatud

Türgi kriptoväärtuste ülesehitatud õigusliku reguleerimise ettevalmistused on nüüd teostunud. Projekti tekst sisaldab kriptoväärtuste definitsiooni ning kavatsuse astuda olulisi samme turureguleerimise ja -toimimise suhtes, eriti maksustamise valdkonnas.

Projektis defineeritakse kriptoväärtused kui intangibelsed varad, mida saab luua ja salvestada jaotatud andmekogutehnoloogia (distributed ledger technology) või sarnaste tehnoloogiate abil, mis levivad digitaalvõrkudes ja esindavad väärtust või õigusi Kapitaliturunduse seaduse nr 6362 raames.

Reguleerimise põhjenduses viidatakse nii globaalsele kui ka Türgis kiirele krüptovaluutaturu kasvule ning rõhutatakse, et kasvavate tehingumahtude tõttu on vaja uusi regulatsioone, et turu toimimine oleks tõhusam, kontrollitavam ja usaldusväärsem. Eesmärgiks on välja töötada elujõuline mudel Türgis krüptovaluutade maksustamiseks.

Projekti kõige silmatorkavam punkt on „kriptoväärtuste tehingumaks“. Selle kohaselt kuuluvad maksustamisele müügi- ja üleandmis-tehingud, mille sooritab või mille vahendab kriptoväärtuste teenusepakkuja. Maksupoolne on ise teenusepakkuja ning maksustamisperiood on kavandatud kuus. Samuti on president volitatud määrama maksu määra, samas kui Rahaministeerium ja Rahandusministeerium on volitatud määrama selle rakendamise korra ja põhimõtted.

Seotud uudised: Analüütik, kes ennustas suurt kuldset tõusu, analüüsib Bitcoin–kuld graafikut ja jagab oma prognoose – „Ei BTC, vaid kaks altcoini...“

Projekt sisaldab ka olulisi muudatusi tulu maksu valdkonnas. Kriptoväärtused on lisatud Tulu maksuseaduse ulatusse ja on sisse seatud selged sätted nende varadest saadava tulu maksustamiseks. Sel kohaselt loetakse kriptoväärtuste müügist saadud tulu „kapitalituluks“; samas maksustatakse kriptoväärtustest saadud tulu, mis kuulub kaubandusettevõttesse, kaubandusliku tulu järgi.

Teisalt on kavandatud, et kriptoväärtustest saadud tulu, mille on saadud Kapitaliturunduse nõukogu volitatud platvormidelt, maksustatakse lõplikult allahoiustusena. Platvormidelt väljaspool toimuvatest tehingutest saadud tulu maksustatakse aga deklaratsiooni alusel. Öeldakse, et platvormide poolt allahoiustatud maks loetakse füüsilistele isikutele ja piiratud vastutusega ühingutele lõplikuks maksuks, välja arvatud need, kes kuuluvad kaubandusliku tulu maksukohustuse alla.

Projekt sisaldab ka üksikasju maksu aluse määramise, kaotuste arvestamise ja platvormide vastutuse kohta. Rahaministeerium ja Rahandusministeerium on volitatud tegema maksustatavate tehingute osalisi või nende tehingute vahendajaid vastutavaks maksude tasumise eest, samas kui presidentel on laiad volitused allahoiustusmaksu määra määramiseks.

Kuidas arvutatakse krüptovaluutade maksustamist?

Selle reguleerimise kohaselt rakendavad Kapitaliturunduse seaduse nr 6362 alla kuuluvad platvormid krüptovaluutatega tehtavatest tehingutest saadud kasumite ja tulu üle 10% allahoiustusmaksu. See allahoiustus rakendatakse kvartalis kogu kalendriaastas. See allahoiustus ei sõltu sellest, kas tulu saaja on füüsiline või juriidiline isik, kas ta on täielikult või piiratult maksukohustuslane või isegi kas ta on maksuvabastuse all.

Projekt sisaldab ka tehnilisi üksikasju maksu aluse arvutamise kohta. Sel kohaselt kasutatakse sama kriptoväärtuse erinevatel päevadel ostetud ja seejärel müüdud positsioonide puhul „esimesena sisse, esimesena välja“ (FIFO) meetodit. Samuti arvestatakse maksu aluse arvutamisel ostmise ja müümise ajal makstud komisjone ning tehingumaksusid. Mitme sama tüüpi kriptoväärtusega seotud tehingut käsitletakse allahoiustuse eesmärgil ühe tehinguna.

Samuti loodi oluline raamistik kaotuste arvestamise kohta. Samatüübiliste kriptoväärtustega seotud kaotusi saab maha arvata järgnevate perioodide maksualuselt, kui nad jäävad samasse kalendriaasta sisse. Lisaks tuleb kriptoväärtused ühelt platvormilt teisele üle viies uuele platvormile teatada ostuhind ja ostupäev. Esimest korda platvormile üle viidud varade puhul aktsepteeritakse investori deklaratsiooni alusena, kui see on dokumenteeritud.

Uue reguleerimise kohaselt ei pea üksikisikud platvormidelt saadud ja allahoiustusmaksuga maksustatud tulu puhul esitama eraldi aastaselt tulumaksudeklaratsiooni. Need tulumargid ei kuulu deklaratsiooni koos teiste tulumargiga. Siiski arvutatakse kaubandusliku tegevuse raames saadud tulu kaubandusliku tulu sätete kohaselt ning allahoiustatud maksud saab arvestada aastaselt tulumaksudeklaratsioonis.

Platvormidelt väljaspool toimuvate tehingute jaoks on ette nähtud erinev süsteem. Krüptovaluutavara tulu, mille on saadud Kapitaliturunduse nõukogu volitatud platvormidelt väljaspool toimuvatest tehingutest või otse sellistest tehingutest, tuleb deklareerida aastaselt tulumaksudeklaratsioonis. Sellest tulenevaid kaotusi saab arvestada ainult krüptovaluutakasu kohaselt.

Projektis on ka selgelt määratletud vahendajate vastutus. Kriptoväärtuste ostu ja müügi vahendajana tegutsevad isikud võivad olla maksuhinnangu põhjal vastutavad teabe ja dokumentide põhjal, mida neil on olemas. Vigase või puuduliku teatamise korral võetakse vastuotsus otse teatamise tegija suhtes.

Samuti on selgitatud platvormide kohustused. Sel kohaselt tuleb allahoiustatud maksud teatada asjakohasele maksuametile Rahaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi määratud deklaratsioonivormi abil järgmise kuu 26. päeva õhtuks ja need tuleb samas perioodis ka tasuda.

President on volitatud maksu määra nullini langetada või korrutada ühe korra, samas kui Rahaministeerium ja Rahandusministeerium on volitatud määrama rakendamise korra ja põhimõtted ning tuvastama maksu tasumise eest vastutavad pooled.

*See ei ole investeerimisnõuanne.

Jätka lugemist: Türgis krüptovaluutade maksustamise seaduseprojekti tekst on avaldatud