Euroala inflatsioon tõusis maist 3,2% aastas, aprillis oli see 3,0%. See näitaja vastas prognoosidele ja seda kinnitasid Eurostati andmed, mille avaldati kolmapäeval.
Kuu tasemel aeglustus inflatsioon 0,1%-ni eelmiselt 1,0%-lt, mis vastas samuti ootustele.

Põhjuseks olid peamiselt energiahinnad, mis tõusid aastas 10,8%. Hüpp oli tingitud Hormuzi väina sulgemisest pärast USA ja Iisraeli sõjalist rünnakut Iraanile veebruari lõpus. Rünnakud loodusgassiseadmetele Lähis-Idas avaldasid veel suuremat survet Euroopa energiakuludele.
Sellele reageerides tõstis Euroopa Keskpank viimasel nädalal intressimäärasid. See oli esimene tõus peaaegu kolme aasta jooksul. ELi Keskpangas hoiatas ka, et inflatsiooniriskid jäävad endiselt kõrged.
Uued ELi Keskpanga prognoosid näevad keskmist inflatsiooni 2026. aastal 3,0%, 2027. aastal 2,3% ja 2028. aastal 2,0%. Need arvud on kõrgemad eelmistest prognoosidest (2,6%, 2,0% ja 2,1%).
ELi Keskpanga president Christine Lagarde ütles, et inflatsioon peaks naasma 2% sihttasemele sügisel 2027. Ta hoiatas, et kui energiakulud jäävad kauem kõrged, võib hindade kasv veelgi suureneda.
Lagarde kirjeldas praegust olukorda kui olukorda, kus „kasv puudub või on ohus“.
Ka euroala SKT kasvu prognoose korrigeeriti alla. Piirkonna oodatakse nüüd 0,8% kasvu sel aastal, eelmise prognoosi järgi oli see 0,9%.
Tuumainflatsioon, milles on välja jäetud energia, toiduained, alkohol ja tubakas, oli 2,6% aastas. See oli kõrgem kui aprillis registreeritud 2,2% ja veidi kõrgem kui 2,5% prognoos.
ELi Keskpanga peakomandör Philip Lane ütles, et pank jääb „proaktiivseks“ ka pärast USA ja Iraani rahulepingut, mis alandas mõnevõrra naftahindu.
Lane märkis, et naftahinnad on ikka veel kõrgemad kui enne sõja algust. Finantsturud arvestavad vähemalt ühe lisaintressimäära tõusu tänavu, tõenäoliselt september või oktoobris. ELi Keskpanga depoointressimäär on hetkel 2,25%.
USA ja Iraani rahulepingu raamistik on plaanis allkirjastada reedel. Lepe avaks Hormuzi väina uuesti ja tühistaks Ameerika blokaadi Iraani sadamates.
Lane ütles, et euroala majandus näitab endiselt vastupidavust, viidates positiivsetele teguritele nagu ehitussektori taastumine, reaalpalkade tõus ja Saksamaal suurenev fiskaalne kulutamine.
Tulevased poliitilised otsused sõltuvad sellest, millisesse pihta naftahinnad lõpuks seaduvad ja kuidas areneb geopoliitiline ebakindlus.
Postitus „Euroala inflatsioon tõusis maist 3,2%-ni, kuna Iraani sõja tõttu tõusisid energiahinnad“ ilmus esimesena CoinCentralis.


