KOTA KINABALU, 30. juuni — Non-diskrimineerimise ja teadmiste ligipääsu eestkõnelejad (Anak) tegevjuht Anne Baltazar ütles, et ebavõrdsed ja keerukad sünni registreerimisprotseduurid koos nõrkade seadustega põhjustavad ja süvendavad aktiivselt kriisi, mis mõjutab tuhandeid last Sabahis.
Ta rõhutas, et süsteem teeb inimesi riigita, välistab neid ja teeb neid tõsiselt haavatavaks – kõige rängemini puudutab see põliselanikkonda ning perekondi riigi maapiirkondades ja kaugemates piirkondades.
Samas kui Põhja-Maleesia vanemad saavad lapse sünni registreerida 60 päeva jooksul, on Sabahis selleks vaid 45 päeva.
Hilinenud registreerimise korral on vaja täiendavat luba maakohtunikult – see täiendav ja kulukas ning aegnõudev samm on peaaegu võimatu teha neile, kes elavad kaugel sisemaal või piirialadel.
„Malaisia kümnest vaesemast laste ringkonnast asuvad seitse Sabahis, kus kaugus, halb teedekvaliteet ja kõrged transpordikulud takistavad juba praegu paljude perekondade ligipääsu teenustele,“ ütles ta.
„Riigita olek siin ei ole juhus – see on süstemaatiline, sisseehitatud protseduuridesse ja õiguslikkusesse esinevatesse lükkidesse. See mõjutab mitte ainult migratsioonigruppe, vaid ka põlislaste lapsi kaugemates piirkondades, kelle perekonnad on siin elanud juba mitu põlve, kuid kes siiski ei ole ametlikult dokumenteeritud,“ lisas Anne.
Uuringute tulemused näitavad, et ainult 6,1% Sabahis küsitlusele allunud lastest vastab põhilistele turvalise elukeskkonna standarditele.
Dokumenteerimata laste hulgas saavutab vaid 0,6% minimaalseid nõudeid piisava tervishoiu osas.
„Need lüngad viivad otseselt madala vaktsineerituse tasemeni – mis oli seotud polioepideemiaga Sabahis enne Covid-19 pandeemiat – ning suurendavad väljapressimise, lastööjõu kasutamise ja inimkaubanduse riski,“ rõhutas Anne.
Anak nõuab kohe konkreetselt läbi viidavaid reforme:
„Me ei räägi siin lihtsalt dokumentidest – me räägime ellujäämisest, haridusest ja kuulumisest,“ rõhutas Anne poliitikutele. — Daily Express

